Olen päike ...

Olen päike, olen kuu
olen vihm ja olen tuul

Viimased kuud on möödunud tööd rabades ja selgeks on saanud see, et see, mis seni on onlnud kindel on kindlusest enam kui kaugel. Viimased nädalad on möödunud rutiinis ja viimased päevad on möödunud uut kaamerat imetledes ja katsetades ja õppides.

See ämblik (olgu tema nimi Linda), sattus minu koju koos piibelehtedega 2 nädalat tagasi. Et loomakest oli kahju ka ära visata, panin ta rõdule lillekasti elama ja nüüd on ta seal juba 2 nädalat ühe koha peal passinud ja seda valget tompu oma kõhu all "soojendanud". Vahepeal keerab seal vaid külge ja sellega kogu tema liikumine piirdub. Isegi söömas ei käi. Mõtlesin juba, et peaks minema talle kärbseid hankima...

Ning see pisike ämblik on oma suure saagiga väga ametis. See suur suutäis oli juba pikemat aega rippunud kui ühtäkki üks väike ämmelgas end tema juurde lohistas ja toimetama hakkas - esmalt väikesed sidumismängud ehk siis tema koivad kinni mähkis ja seejärel enam kui tunnike mingis kindlas poosis suutäie pehmemate kudede juures veetis ning seejärel hakkas taas ümber kärbse toimetama... Eks näis, mis homme toimub. Tänaseks jättis ta maiuspala rahule ja nii viimane ripub poolmähituna niidipuntras.