hommikune horror ...

tänahommikune päikesepaiste teeb hinge rõõmsaks, aga ikka leidub miski, mis tekitab segadust minu väikeses peas - armsad pääsukesed on juba nädalapäevad käinud minu rõdu uudistamas ja täna hommikul otsustasid nad taas oma kinnisvaraprojektiga peale hakata ja ehitusmaterjali kohale vedada ning kohe ka müüre laduma hakata. Jälle dilemma missugune - ühest küljest on mul ju meeles KÕIK need eelmised suved, kus ma pidin kiivalt oma rõdu kaitsma, seda kilega kinni teipides ja küürides seda jama põrandalt ja seintelt. Teisest küljest - kuhu nad siis veel kolima peaksid ja kus nad oma lapsed siis üles kasvatavad? Ilmselt saab minu hell süda mõistuspärasest mõistusest võitu ja nii need allüürilised sinna kolida saavad.


Aga kiirelt ka nädalavahetuse kohta paar sõna öeldes, siis see möödus aiatööde tähe all, ent siiski jõudsin ka ussikest leotada ja metsas kolada. Koprad on kõva tööd teinud ja pooled Läänemaa metsad maha langetanud...

hämmastav kuidas suudab üks väike loom maha võtta sellise juraka puu. Oma pisikeste hammastega ...

Koovitajad, keda piilumas käin on endiselt söömahimulised ja neid ei sega ilmselt miski. Kahjuks ei võimalda minu kaamera neid selgelt pildile saada. Siit taas see EOS'i mõte - iga päev käin ja vaatan seda iludust ... aga see saadanas on ikka kallis, mis kallis ... igas mõttes kallis.

Ja lõpetuseks kogunevad lagleparved. Neid on hetkel Matsalus ilmselt kümneid ja kümneid ning iga noist parvedest koosneb omakorda sajale lähenevast isendist. Kaamera väheste võimaluste pärast ei õnnestunud head pilti saada, aga ma ju ise tean mis seal peal on :)