Täna käisin Pärnus söömas ...

... ja nüüd kõht valutab. Kohe kaua aega valutab ... ja valusalt valutab. Ütleks, et see toit ei olnud ka teab-mis-suurem asi, kui just balkalźaane sealihaga millekski eriliseks ei peeta. Kindel, mis kindel - seda sööki ei tasu süüa (kui üldse veel Pärnusse sattuda).

Ja teine tänane 'tõmbenumber' on Catwees, kes suutis mulle taas 3,8 liitrit klaasipesuvedelikku auto klaasipesupaaki pressida. Esimesel korral olin vedelikupaagi ise pilgeni täis panud ja ka siis suutsid nad sinna 3,8 liitrit veel peale kuhjata. Ja kui arvestada, et käisin seal vähem kui nädalapäevad tagasi, mil nad mulle 3.8 liitrit klaasipesuvedelikku panid, siis on mul vist selle ajaga kütust ka vähem läinud ... Mida iganes. Aga asjas on huumorit. Ja 3,8 on mingi maagiline number vist ...

Aga kogu selle eelneva foonilt on mul siiski hea meel tõdeda, et kevad on vist käes ja homme on naistepäev. Mitte, et see päev midagi erilist tähendaks või midagi olulist kaasa tooks, aga on lihtsalt üks hea "piiritähis" ja piknikuperioodile lähem. Oehh kuidas tahaks praegu külitada mändide all kaldaliival ja kuulata lainete loksumist ja vist ei ütleks ära ka heast rose'st ... ei tegelikult oleks vist kuum kakao ikka parem ...

Kogu selle hea unelma meenutuseks siis pildike kuu tagusest puhkusest ... Ko Chang'ilt

Mõmm.... ja kogu selle loo taustale veel Tai Chi mängima lükata! Ohh, elu on ikka ilus küll ...