Las jääda nii kui oli, las jääda ...

täna hakkasin ma oma Viet Nami-reisi memuaare siis üles täheldama. Esmapilgul üsna kergena tundud plaan on tänu minu kohutavale loomuomadusele - olla perfect and detailed, osutunud üsna mahukaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks. Vähemalt olen ma suutnud mõned faktid, seigad, juhtumised ja pildid juba üles täheldada ning loodetavsti suudan ma siis järgneva 3 kuu jooksul selle töö ka lõpetada. Et siis tulge 3 kuu pärast lugema http://angelica.maasikas.googlepages.com/vietnam%2Cthailand2007

Ühtlasi hakkasin ma juurdlema, et pühapäev on ju püha päev ja pühal päeval peaks ainult laisklema. Oma loomult oleme me kõik laiskvorstid - mõned rohkem kui teised. Ent pühapäev on ainus päev nädalas, mil mul aega oma pisikest eluaset koristada, pesu pesta ja triikida, raamatuid lugeda, küpsetada ja muude tõeliselt meeldivate asjadega tegeleda ja nii ei saagi ma seda püha päeva pühalt tähistada.

Tänase päeva selline filosoofilisem mõte: Kindlus on visuaalne või tunnetuslik meelepete asjust, mille arenemist me ei taha või ei suuda tajuda.

PS! Kanal 2'st jooksev karaoke-saade on üks kohutavamaid asju, mida ma kuulnud olen. Isegi mu ema kass oskab paremini laulda. Vot nii.