Albert, Juula, ... ja Viplala - nende esimese elukuu lõpuarvestused

Katsun nüüd siinkohal ruttu oma viga parandada ja jätkuvalt ülevaadet anda Hilde ja Haraldi järeltulijate arengust.

Nagu ma juba mainisin - on pesas tõepoolest ikka 4 tegelast, millest annab ka tõestust faks, et minu rõdust on saanud üldine fekaalituba, mida on vaja muudkui 'tühjendada' ja fotosüüdistus:

Arengust siis niipalju, et linnukesed on usinad lõõritajad ja edasiminek lauluhääle treenimisel on üsna eduline - tänaseks on nad eksami andnud kõikvõimalikes pääsuhäälte tegemistes ja minu arust täiesti küpsed sel' alal. Lennuoskustega ma nii rahul ei ole ja seda on vaja veel tublisti lihvida. Kuigi-kuigi, mis seal salata - pääsupojad on üsna tublid ja suudavad minu rõdul on lennu-ringmänge teha ja nagu kõigile 'lastele' omane - ka mürada, seda siis lennates. Seni on oma lennuosavusega silma jäänud Albert, Juula ning ... (veel nimetu). Ent eile proovis siis ka seni pisut enam melanhoolsena silma paistud Viplala tiibu sirutada ja esimene proov oli üsna õnnetu. Juhtus selline kurb tõsiasi, et Albert, Juula ja ... sööstsid pesast välja ning neile üritas järgneda Viplala (kes ilmselgelt üritas mulle oma tublidust näidata), kuid nii õnnetult, et põrkus vastu rõdupiiret, millele järgnes uperpall ja ta jäi põrandale kössitama. Olin juba kummikindaid tooma minemas, et ta pessa tagasi tõsta, kui temast sai tõeline dzhungliloom ja ellujääja ning pisut end saputanuna üritas ta nagu helikopter kohalt vertikaalselt üles lenduda. Peale mõningaid valearvestusi õhu takistuse arvutamisel saavutasid tema pisut muljuda saanud lihased siiski oma maksimaaljõu ja ta järgnes oma semudele. Hetkel ma neid rohkem näinud ei ole. Eks siis uue info saanuna annan uue otsereportaazhi.