Saabus kevad ...

... väidetavalt täna öösel 02:07. Kiire pilguheitena tundub maagiline numbriseos aastaga 2007.

Ärkasin kevades 6:30 ... pisuke päiksehelk paistis pilveaugust ja tundus tõesti, et kevad piilub läbi pilveaugu ... salaja ... uurides, kas kõik on tema tulekuks valmis. Tööle sõites näen tee ääres koera - pilk kauguses nagu täpsemalt kindlaks tehes: "Kes sealt tuleb? Kas ongi kevad?"

Ja siis tuli pilveloor, laotas oma hõlmad üle taeva ja lasi taevaväravad veele valla ... Vot nii ta tuligi sel' aastal.

See pilt pärineb laupäeva õhtupoolikustest looduseminutitest Penijõe tee ääres ...

Öelge mulle, kes Te olete"

"Öelge mulle, kes Te olete?"
Gabriel: "Ma olen aadlipreilide röövija."
"Ja mitmes mina Teil röövida olen?"
Gabriel :"Ausalt öelda... esimene. "
"Ei, tõsiselt, kes Te olete?"
Gabriel :"Mis Te ise arvate?"
"Rändrüütel? Näitleja? Või ikkagi mässaja?"
Gabriel :"Olen see, kelleks Te mind peate. Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka Teie pole homme enam see, kes Te olete täna."
"Rääkige edasi, Gabriel, ma kuulan."

"Ja Päike tuligi välja..."

Tänast päeva sai alustatud Suitsu jõe vaatetornis kell 8:30 fotokaamera ja kohviga.

Sinine taevas, soojendav päikesepaiste, värskendav hommikukohv ja kevadine laulukoor pisivärvuliste näol - mida enamat veel tahta. Lõpuks lisandus veel lanti viskav kalamees, sellele idüllile. Kahjuks see kirjeldatud, muinasjutuliselt kaunis pühapäev ei kestnud sellisena nagu algas ja pärastlõunal, tehes armsa äripartneriga vanalinnas kohustuslikku linnatuuri, hakkas sadama lörtsi, lund ja pussnuge...

Päike

You're just too good to be true...

Thinking about something in Miami ...

You're just too good to be true.
Can't take my eyes off you.
You'd be like Heaven to touch.
I wanna hold you so much.
At long last love has arrived
And I thank God I'm alive.
You're just too good to be true.
Can't take my eyes off you.

Pardon the way that I stare.
There's nothing else to compare.
The sight of you leaves me weak.
There are no words left to speak,
But if you feel like I feel,
Please let me know that it's real.
You're just too good to be true.
Can't take my eyes off you.

I love you, baby,
And if it's quite alright,
I need you, baby,
To warm a lonely night.
I love you, baby.
Trust in me when I say:
Oh, pretty baby,
Don't bring me down, I pray.
Oh, pretty baby, now that I found you, stay
And let me love you, baby.
Let me love you.

You're just too good to be true.
Can't take my eyes off you.
You'd be like Heaven to touch.
I wanna hold you so much.
At long last love has arrived
And I thank God I'm alive.
You're just too good to be true.
Can't take my eyes off you.

I love you, baby,
And if it's quite alright,
I need you, baby,
To warm a lonely night.
I love you, baby.
Trust in me when I say:
Oh, pretty baby,
Don't bring me down, I pray.
Oh, pretty baby, now that I found you, stay..

Can't Take My Eyes Off You; Frankie Valli

Pääsupesa kurb lõpp

Ilus päikesepaisteline pühapäev. +12 C ja öösel sadanud lumi! on ära sulanud...

Pääsupesa lugu leidis täna kurva lõpu: silmasin üht tiivapaari üle pesaserva ... sirutunud tiiba ... end veelgi siru ajades paistis ka peanupuke.

"Kas tõesti pole suutnud keegi neist ära lennata?". Otsustasin kogu pesa maha võtta ja pesakeses oli hoopis tihane, kes oli sinna pugenud. Ja kas juhtus see olema nii külmal ööl, et vaeseke seal oma õnnetu otsa nii leidis või oli ta nii paksukene, et ei suutnud sihvakale pääsufiguurile loodud "ukseaugust" end välja pressida.

Nüüd lähen ma siis Loo taha metsa ...

Täna käisin Pärnus söömas ...

... ja nüüd kõht valutab. Kohe kaua aega valutab ... ja valusalt valutab. Ütleks, et see toit ei olnud ka teab-mis-suurem asi, kui just balkalźaane sealihaga millekski eriliseks ei peeta. Kindel, mis kindel - seda sööki ei tasu süüa (kui üldse veel Pärnusse sattuda).

Ja teine tänane 'tõmbenumber' on Catwees, kes suutis mulle taas 3,8 liitrit klaasipesuvedelikku auto klaasipesupaaki pressida. Esimesel korral olin vedelikupaagi ise pilgeni täis panud ja ka siis suutsid nad sinna 3,8 liitrit veel peale kuhjata. Ja kui arvestada, et käisin seal vähem kui nädalapäevad tagasi, mil nad mulle 3.8 liitrit klaasipesuvedelikku panid, siis on mul vist selle ajaga kütust ka vähem läinud ... Mida iganes. Aga asjas on huumorit. Ja 3,8 on mingi maagiline number vist ...

Aga kogu selle eelneva foonilt on mul siiski hea meel tõdeda, et kevad on vist käes ja homme on naistepäev. Mitte, et see päev midagi erilist tähendaks või midagi olulist kaasa tooks, aga on lihtsalt üks hea "piiritähis" ja piknikuperioodile lähem. Oehh kuidas tahaks praegu külitada mändide all kaldaliival ja kuulata lainete loksumist ja vist ei ütleks ära ka heast rose'st ... ei tegelikult oleks vist kuum kakao ikka parem ...

Kogu selle hea unelma meenutuseks siis pildike kuu tagusest puhkusest ... Ko Chang'ilt

Mõmm.... ja kogu selle loo taustale veel Tai Chi mängima lükata! Ohh, elu on ikka ilus küll ...

Memory is appetite

... nii ütles juba vanahärra Ernst. Hemingway Ernst. Ja tõsi ta on. Iga tarkus, mille tasku pistad, teeb sind veelgi näljasemaks. Eile ühes tiimimängus tuli stsenaariumi järgi kõrbes allakukkunud lennukis ellujäänuil teatud 15 eset tähtsuse järjekorda panna, mis ostuksid kasulikuks ellujäämisel ja inimasustusse jõudmisel. Loetelus: nuga, taskulam, peegel, viin, vihmakeep, 2 paari päikseprille, esmaabipakk, 45 kaliibriline relv, signaalraketid, jakk, soolatabletid, raamat kõrbeloomadest, map ja kompass ning teatud kogus joogivett. Iga kiirelt rehkendav inimene võtaks esmase asjana kaasa vee ja viimasele kohale lükkab vihmakeebi. Aga vat võta näpust, ilmakuulus kõrbespetsialist ja ellujääja pani esikohale peegli. Ellujäämise kohalt on kõige olulisem üks väike kosmeetiline peegel ja kõige vähemtähtsam vihmakeebi asemele soolatabletid. Viimaste praktilisust ei teadnud ma nagunii ja lükkasin nad eelviimasele kohale. Viimasele kohale lükatud vihmakeep osutub kõrbes ikka isegi väga praktiliseks ja selle abil olevat võimalik lausa vett püüda! Aga ega ma ei saa nüüd kõike ka ära rääkida. Selle mängu peavad kõik ise läbi tegema - tõesti fun!

Täna on meil kontoriprii päev, sest meile laoteenust osutav firma hakkas aastainventuuri tegema. Täieliku üllatusena tuli firmajuhataja väljaettepanekuga teha selle inventuuri puhul prii päev. Pean tunnistama, et oma 7 aastase tööaja jooksul selles firmas on see esimene kord, kus ta üldse mingi kollektiivse ettepanekuga välja tuleb, rääkimata siis vabast päevast. Tundub. et naisevõtt mõjub meestele hästi ja nad ikka pisut inimesteks muutuvad. Küll aga ei ole kindel, mis hiljem saab, kui naine kodus ja oma tõelist palet näitama hakkab. Mõned mehed muutuvad tuhvlialusteks, mõned mehed hakkavad oma emotsioone tööl välja elama. No meie juhataja ei saa seda tööl teha, sest naine istub ja ka tööl. Olgu kuidas on - istun ma siis nüüd kodus voodis linade vahel, töömaterjal ühel pool, telefon teisel pool ja üritan paar pakkumist valmis teha. Kell on hommik, ehk siis kaheksa ja tegelikult normaalsed inimesed magaksid sellisel ajal kui neile ikka tööprii päev antas, aga vat vanadus on vist kallal ... varajane linnuke leiab tera!