Täna ... Ultra posse nemo obligatur

...istutasin ma ümber mõned lilled. Seda muidugi selleks, et kevadel oleks rohkem lilleilu. Aga siis said endale uue "kodu" ratsuritäht - temast ma pilti ei teinud. Samuti sai uue kodu "toaliilia",millest hiljem kasvab üks tõeline iludus, mis näeb välja selline:
selliste imeõitega.

Ja kuna sellel lillel oli tekkinud üks tütartaim, siis sai ka see isend endale oma isikliku uue kodu.

Lisaks sai kodulaienduse veel üks lilleke, mille varrejupi andis mulle kunagi armas sõbranna Eneli. Tänaseks on see lill usinalt end mitmesse suunda sirutanud ja ohtralt õitsenud.

Nojah, peaaegu pidin unustama, et aasta tagasi avati Hortese keskus ja siis soetasin endale alokaasia, mis on küll korra õitsenud, kuid aina kiduramaks jääb. Süüdistan endiselt plastmasspotti ja kuna tänasest ka see alokaasia endale uue kodu leidis, siis on tema kohus muutuda nüüd ilusaks. Ja ega ma millegi muuga täna eriti hakkama ei saanudki, kui välja jätta 2 suuremat hotellipakkumist, 1 lepinguprojekti koostamine, 5 väiksemat pakkumist, mõned telefonikõned klientidele, mõned tellimusekinnitused, mõned arved, paar analüüsi paari toote müügi kohta, kodulehele uudisteartiklite kirjutamine, piltide otsimine ja ülespanek, vestlus kliendihalduriga meie sülearvutite teemal, läbirääkimised mööblimeistriga stendide teemal ja autoteeninduses veedetud 30 minutit, mille jooksul vahetati ära auto tuli, mis ei põlenud ja vanad kojamehed ning lisati klaasipesuvedelikku(ma küll ei kontrollinud, kas seda viimast ka ikka päriselt tehti). Ja no mõni väike asi veel.

Lõpetaks tänase päeva mõttega:

Ultra posse nemo obligatur

Las jääda nii kui oli, las jääda ...

täna hakkasin ma oma Viet Nami-reisi memuaare siis üles täheldama. Esmapilgul üsna kergena tundud plaan on tänu minu kohutavale loomuomadusele - olla perfect and detailed, osutunud üsna mahukaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks. Vähemalt olen ma suutnud mõned faktid, seigad, juhtumised ja pildid juba üles täheldada ning loodetavsti suudan ma siis järgneva 3 kuu jooksul selle töö ka lõpetada. Et siis tulge 3 kuu pärast lugema http://angelica.maasikas.googlepages.com/vietnam%2Cthailand2007

Ühtlasi hakkasin ma juurdlema, et pühapäev on ju püha päev ja pühal päeval peaks ainult laisklema. Oma loomult oleme me kõik laiskvorstid - mõned rohkem kui teised. Ent pühapäev on ainus päev nädalas, mil mul aega oma pisikest eluaset koristada, pesu pesta ja triikida, raamatuid lugeda, küpsetada ja muude tõeliselt meeldivate asjadega tegeleda ja nii ei saagi ma seda püha päeva pühalt tähistada.

Tänase päeva selline filosoofilisem mõte: Kindlus on visuaalne või tunnetuslik meelepete asjust, mille arenemist me ei taha või ei suuda tajuda.

PS! Kanal 2'st jooksev karaoke-saade on üks kohutavamaid asju, mida ma kuulnud olen. Isegi mu ema kass oskab paremini laulda. Vot nii.

Ja nii ongi ...

Ta tõusis kikivarvule ja kiikas üle seenekübara ääre, ja ta silmad sattusid otsekohe vastamisi suure sinise tõugu silmadega, kes istus seal ülal, käed vaheliti, ja suitsetas rahumeeli pikka vesipiipu, tegemata Alice´ist või millestki muust kõige vähematki välja.

Lewis Carroll, Alice Imedemaal

Kaunist Eesti iseseisvuspäeva!

Head eestlased - kaunist Eesti iseseisvuspäeva!

Mingil seni seletamatul põhjusel on minus viimasel ajal tärganud tõeline eestlustunne ja ütleks, et tunnen end rohkem eestlasena kui 5 aastat tagasi. Kas on selles süüdi minu rännakutel tehtud avastus, et eestlane on ikka midagi rariteetset siin planeedil Maa, et meid on ikka nii vähe või on selles süüdi Pronkssõdur või on selles süüdi demagoogilikud Savisaare sõnavõtud ... Igatahes eestlased - teeme ära! Lähme hääletama! Ise oled oma õnne sepp!

Ja siis peaks ilmselt maha märkima, et esimest korda Eesti taasiseseisvusperioodil jäeti ära 24. veebruaril toimuv kaitsejõudude paraad. Minu päikese käes seisev termomeeter näitab hetkel -13,3 kraadi, mis on ilmselgelt külm pasunapuhujate ja pealtvaatajate jaoks, aga ma arvan, et ei ole külm marssijatele - täiesti kehaline tegevus. Meie mehed on ära hellitatud!

Ja neile, kes ei tea, kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik, siis palun lugege järgnevat artiklit: http://www.kool.ee/?5754

Suffering for jet-lag

Täpselt nii ongi - ajavööndi vahetusest tingitud segadus minu kõige kõrgemates instantsides. Poole-neljane ärkamine on piece-of-cake these days. Aga üldiselt on üsna huvitav: esmalt see mõnus lõputu vaikus, mida hommikuse värske kohvitassi taga nautida. Seejärel saab öelda, et 'öös on asju', mida tavaliselt ei näe: öine lumesadu, -10 kraadine külm, prõksuvad aknaklaasid, pimedad naabermaja aknad ja uskumatu küll, aga ka üks üksik 'prügikasti-inimene'. Kella 7 ajal hakkab vaikselt heledamaid toone taevasse ilmuma, vastasmaja aknad lähevad klõps-klõps valgemaks ja esimsesd tööleruttajad kaevavad oma autosid lumekuhja alt välja ... Ojaa-ma hakkan vaikselt aru saama kuidas vanurid kõike teavad :)

Ja veel üks tähelepanek, sedakorda küll minu enda osas - mingi rahu on vist saabunud minu hinge. Veel ei ole ükski asi suutnud mind imestama panna või minu väikeseid närvirakke liigutada. On asju, mis ei sõltu meist ja mida me ei saa muuta ... Kas on see möödalennanud puhkus niimoodi mõjunud või on tõesti seal Aasias midagi sellist, mis minuga niimoodi 'teeb'...

.

Some things doesn't depend on us and we can not change these things.